22/03 Rȧn Lime Mareko 6:30 – 44

‘Amnȧk ta: ‘OS RȦN TE’IS PA ‘ES ‘E AG RIRI’ NE HOI SE MA ‘E HANISI. (Our world needs small, loving actions)

Ut 40-43: Ma iris päe…Ma kota ia….Ma iris ‘atakoa…Ka iris ne ‘ā….

Sui’ȧk ta: ‘E makat, ‘e mak ma’oi ne hȧn rogot ‘e fȧ’ mak rotu, hȧn ne Sweeden Lina Sandell, fȧ’ se’ ma kop ma la für’ȧk tape’ : ”A’sokoa ma tē riri’ ne ‘äe pō la rē ma se ‘io hoi’ȧk sin, ‘e reko ‘on mea’me’a ne iạ kat ‘es’ao ra.

Ma la pō tapen la ‘äe la la’ ‘e huạg ‘ofa se utut ma ne Gagaja fekạu’ạkia ‘äe sin?” Kạinag fäeag ‘i pō ma surum se ‘otou mäeva ‘e avat ne gou a’häe’ạkie se mea’mea’ ne faraoa ma iạ’ ne pō ma hag’ia ta famör äf his.

Ka ma ‘on ne’ne’ airet ‘e hanis mea’me’at ne a’soko. Ma la se a’mea’me’an
kạinag ag te’is.

‘E ut ma’oi ‘e rȧn te’ hosa ma rạu ne ‘ại kota la kamat la fupueris (spring time). Ma ‘is pō la kel se helav ma ne’ne’ ne ta ‘aklul mea’mea’ moit. Ma av te’is, iạ pō la kel’ạkim aier ne fup’ȧk tē ‘on ‘Ạitu. Pō se ma la ‘is la kamat la a’häe okok ne häe kokon ‘os huga. Fürfür ne lȧg ta (climate change) ma remane’ȧk ne tē ne ‘Ạitu fup’ȧk vạhia aier ‘e terạni tē ‘i. Ma ‘is la pō la matạ’ tapen tē ne ‘Ạitu fup’ạki la pō la iris la mȧür ma kikia se fup famör ne kankanam ‘o?

Ma avat ne ‘is a’fại ‘e rē man te’is; se garuet ne sok ma pō la tēla’a mea’mea’ moit la pō la hag’ia ta famör tuạ’tuạ’. ‘Is la pō la rē ta garue hạiasoag riri’ se ‘os rȧn te’ ‘e terạni tē ‘i ma se avat ta’ag ‘e muạ ma la tuạn’ȧk se ne’ne’ ne garue hanis riri’ ne ‘is a’sok vạhia. Lina Sandell sok’ȧk ‘e mak ‘eseat ma: ”Rē ma garuet ma ne ‘äe pō la rē, ‘e huạg rirife ma huạg ‘ofa.

Pō ‘e, ‘e ta av luạk het ka garuet ne pō la a’soko, kal pō hoi’ȧk ra (lost opportunity)”. ‘E hagag ne famör äf lima iạ tēet ne a’fạiạg noanoa, ma iạ tē ‘eseat ma se rogrog a’fạiạg lelei ne mou se rȧn te’ ‘e av ta’ag ‘e mua. Ka ‘e mea’mea’ ne faraoa ma i’a, iris kel’ạkia ta ‘ạiröt’ạkiạg lalat. ‘Is ma tape’ma se rạnit ne ‘is nohoe, kop la ‘es ‘e ‘ạiröt’ạkiạg te’.

Ro’ạitu:

‘Ạitut ne ‘on’on mạuri, nā se ‘ạmisa ta a’häe lal ma huạg
toa’ la garue la a’mạuria rȧn te’. Hạiasoagan la ‘ạmis la pō la räe se ne’ne’it
ne takam ‘e garue riri’i la pō la ‘ạmis se suel’ȧk si’ mij. ‘Emen